ʻE vḁhiḁg ne ʻou leʻ ta ʻon la teak ne vḁi ne Pfizer | After your child’s Pfizer vaccination
Teak ne vḁi ta täe sal pumuet ne ʻis la matḁʻua ʻos läʻririʻi, fak se matḁʻ ne ʻis ʻe sun ne as ta ne kḁpʻåk ne fål ne motoka ta. Iḁ la pärea ma matḁʻua ʻos läʻririʻi ʻe pō ne ʻafaf maha ma fuʻåk ne ʻafʻafa ʻe forḁsit se ʻos kḁunohoga, kḁinaga ma pureʻaga.
Ta leʻ meaʻmeʻat kop la teak ʻe kōaʻ ruḁ ʻe vḁi ne Pfizer ma kotä pō la ʻatakoaʻḁkia neʻneʻit la pärea ma pelua raksaʻ ne COVID-19. Kōaʻ rua la nā vasʻåk ʻe laloag ne gasav 8. ʻOn roa heta pō seʻ ma la aʻluḁk se laloag ne terån 21 nōnō ka kop la aʻsok, fak se nōnō ka ʻou leʻ ta kamat la teak ʻe vḁit ne la aʻneʻneʻḁkia ʻoris laloag huga ne ʻea immunosuppressants.
Vḁi ne Pfizer se leleaʻ ne fḁu 5 se 11 täe åsʻåk vahia ʻe clinical trials ʻe leleaʻ ne täe ʻe laloag ne maf ne fḁu teʻis ma, av maʻoit, raksaʻ ne rakʻåk noʻ hün se ʻafʻaf teʻis kat mah ra, kat noh roa ra, ma tatḁu ma teʻ ne raksaʻ ne noʻam ʻe aʻmou teak ne vḁi ne tore.
Tē se lelei ne kop ma la noʻ hün se teak ne vḁi ta
Fakma ne sok se vḁi ʻatakoa, ʻou leʻ ta kop ma la agtḁu ma ta tē he his, ka ne kat raksaʻ tiʻ ra, ʻe laloag ne terån he his ʻe vḁhiḁg ne ʻou la teak ne vḁi ta. Tēʻi sok aʻfuḁmamḁu, ka ne iḁ kelʻḁkim ne ʻou foro kamat rak la pelua ʻafʻaf ta.
Tē raksaʻ maʻoit ne kop ma la noʻ kat noh roa ra ma tēʻi kat pō ʻe ra la täe se tē ne aʻmou aʻsok ʻe teʻ ne terḁni. Nōnō ka ʻou leʻ ta kat agtḁu ra ma ta tē se leleit hün se teak ne vḁi ta ma kat ʻes tēet ra, vḁi ta nōnō garue ma.
Tē ne rakʻḁkim ne aʻmou soksok:
- tēkäet ne vḁi ta kōʻåk sin la rū ne huhuḁl
- aʻfḁiḁg fḁiåk ne fḁiåk vavhiḁn
- filoʻu rū
- foro rū ma/ne soko jav
- tḁu matit/tḁu sun
- huga fakiḁn
Nōnō ka ʻou leʻ ta aʻfḁi seʻ ka iḁ kat lelei ra, ʻäe la pō seʻ ma la:
- aʻmat ta hḁʻ het ʻe tḁn matit, ne aʻesʻaoʻåk ʻe ta tēhḁʻuḁg häe ʻais het, ma nā karḁu se tēkäet ne vḁi ta kōʻåk sin
- ʻIo la kop la aʻuʻuḁ ma ʻiom tḁn la tiʻ
- teak hue ne paracetamol nōnō ka kamat la rū ne hue ne ibuprofen nōnō tēʻi gat ke av sok
- far hḁiasoag ʻe ʻou healthcare professional nōnō ka kat ʻinea ra ne fakiʻoag ne ʻafʻaf ta ʻe ʻou leʻ ta ʻut ma kikia se muḁ ʻon raksaʻa ne heʻ se Healthline ʻe 0800 358 5453
Tēet ne ʻou foro kat åf ra sin
ʻE av ʻon rērege la pō seʻ ma la pō mah ʻe raksaʻ ne kō ta ka tē ʻi peak pḁu. Famӧr garue se maj ne kō ne vḁi ta ʻe Niu Sirḁgi rak ma majḁu pḁu la ʻio se tekäe heteʻis. Rakʻåk se leʻet ne aʻsokoa kō ta la ʻinea ne ʻou leʻ ta kat neʻneʻ ra ne ʻäe ma ʻou kokonot hün se ta tēet, ne kop ma tē ne la soko ne noʻ hün se kat åf ra ʻe vḁi ta kop ma la noʻ mij pḁu ʻe vḁhiḁg ne teak ne vḁi ta. Teʻis ʻon hunit ne ʻou leʻ ta kop la tårʻåk la heleʻ ʻe menet 15 ʻe vḁhiḁ.
Farʻåk hḁiasoag se maj ne måür fakforo nōnō ka pā ʻes
Tē raksaʻ ne pō la sok ʻe rēko teak ne vḁi ta kop ma la raksaʻ seʻ ka ne tē ʻi peak pḁu, fak se raksaʻ ne la sok nōnō ka ʻäe kat åf ra se vḁi ta ne ʻou fḁtmanava kop ma la huhuḁl (Myocarditis ma pericarditis).
Tē ruḁ ʻi myocarditis ma pericarditis peak pḁu ka tēet ne la pō la raksaʻ pḁu hün se teak ne vḁi teʻis Pfizer. ʻE avat ne vḁi teʻis åsʻåk ka kat seminte aʻfūmouʻåk fak foh ra la aʻesʻaoʻåk, kat ʻes ra ta tēet sok se läʻririʻ ne fḁu 5 se 11, hoiʻåk iḁ tē pumuet la ʻinea ʻe fakiʻoag ʻatakoa ne la sok se teʻ ne fḁu ʻatakoa ne teak ʻe vḁi ta.
Nōnō ka ʻou leʻ ta la pō ʻe ta fakiʻogat ʻe fakiʻoag ʻi, äe kop la far hḁiasoag ʻe maj ne måür fakforo, aʻtiʻ seʻ nōnō ka fakiʻoag ʻi pō ma kat pō ʻe ra la ӧf:
- av ne huḁg ka mou, ne kat noh lelei ra ne tḁu rū se fatfata ne kia
- noanoa la huḁg ne kӧnӧs pō ta låg la huḁg
- filoʻu takmül, ne mafa kamat la maksul
- fḁtmanava pompom purir, ne aʻfḁi ka fak se ʻou pom ne fḁtmanav heta pom sirʻåk ne ʻea ʻe fäeag fifis ta ʻskipping beatsʻ.
Rakʻåk ne tē ne sok se ʻou foro se maj ne garue se måür fakforo
Iḁ tē pumuet la rakʻåk teʻ ne tē ne sok se ʻou leleʻa ʻe vḁhiḁg ne teak ne vḁi ne COVID-19 la pō la ʻḁmis la noh matḁʻ lelei ne vḁi ta.
ʻÄe la pō seʻ ma la rakʻåk teʻ ne tē ne noʻ se for ne ʻou leʻ ta agtḁu ma ʻe report.vaccine.covid19.govt.nz (external link) ne hḁifäegag ma ʻou healthcare provider nōnō ka ʻäe pā hḁifäegag ne la rakʻåk tapen tē ne la noʻ ʻe for ne ʻou leʻ ta hün se teak ne vḁi ta. ʻÄe kat aʻnoa ra la aʻfūmouʻåk ne teak ne vḁi ta tä hoʻim raksaʻat ne noʻ se foro ne aʻheleʻ la nā ta rogrogot hün se tē teʻis.
Kop ma ʻäe la pō tapeʻ ma ta text het ʻe vḁhiḁg ne ʻou leʻ ta ʻon teak ne vḁi ne COVID-19 la farʻåk la ʻäe la tӧg ta sḁioʻ he his hün se ta tē raksaʻat ne la noʻ ne ʻoris foro. ʻEs väeagat se ʻamnåk ne sḁkior tē teʻis la hḁiasoag se rak tēet ne mou se vḁi ta ʻe Niu Sirḁgi. ʻEs väeagat se sḁkior tē teʻis puer pḁu se ʻäe ma ʻäe la pō seʻ ma la rou ʻe av het ma. ʻÄe la pō seʻ ma la nā ʻou tӧg sḁiʻo ʻe ta text het ka ne ka kat aʻnoa tōg ra. Rogrog hoiʻåk ne mou se sḁkior tē teʻis la pō seʻ ma la räe ʻe
Medsafe.govt.nz/COVID-safety-reporting/ (external link)
Nōnō ka ʻäe kat ʻinea toton ra fakiʻoag ne noʻ se ʻou leʻ ta, heʻ se Healthline ta ʻe 0800 358 5453.
Nōnō ka ʻäe kokonʻåk måür ne ʻou leʻ ta ʻe rēko iḁ kat noh pär ne ū, heʻ se 111, ma ʻea ʻatakoa se irisa ʻou leʻ ta teak ʻe vḁi ne COVID-19 la pō la iris la sḁkior aʻlelei ne tes ta sok se ʻou leʻ ta.
Vḁi ta pärea ma matḁʻua ʻisa
Vḁi hḁiasoag la pärea ma matḁʻua teʻ ne fup famori ʻe ʻafʻaf raksaʻa, fakse misiḁl ta ma masåʻ ta. Sḁkior la ʻinea ne ʻäe ma ʻou kḁinaga noh sokʻåk ʻomus kō ne vḁi ta ne hḁifäegag ma utut ne aʻsoko kō ne vḁi ta.
Kat ʻes kokonot la sok se vḁi ne ʻeagkeʻea mou se COVID-19, fak se vḁi ne misiḁl ta, hurḁp ta; ʻäe kat aʻnoa ra la håʻ ne teak ne vḁi ʻi.
Sḁkior se ut teʻis health.govt.nz/immunisation (external link) (external link)se teʻ ne rogrog ne pā ʻinea se muḁ.
Last updated: at